Eksootilised hansapäevad on selleks korraks läbi. Mina olen ka. Läbi. Väsi-väsinud. Sest veetsin iga päev linnas aega, käisin õhtul korraks kodus söömas-puhkamas ja läksin uuesti hansatama.

Leegitsev Kaarsild oli nii ilus.

Tartu samba oli nagu hommiku/öövõimlemine. Bobikuga oli lahe öiselt juttu ajada ja aktiviste sambareivimas vaadata. Vana Tallinna kohvi juues tekkis meil häid ideid, sulakulda väärt ideid.

Madrusesärki oleks tahtnud, aga kõige väiksem numbergi oli natuke liiga suur mu jaoks. Kiviheitemasinaga loobiti jõevett Emajõkke tagasi.

Kõhutantsijad, tsirkuseartistid, flamenkotantsijad, mungad, orkestrid, sadat muud sorti esinejad.

Rongkäigud, kontsertid, kauplemine, töötoad, rüütliturniir, sambareiv, tsikliteparaad, muu melu.

Ah, nii meeletult lahe oli!