Nädalavahetus sisaldas 24h ulatuses puhkust maal, jutte (maainimesed vs linnainimesed, sisustamine, vanad tuttavad, toataimed jne), õunakooki, teejoomist, videokaamerat*, poole ööni üleval olemist, nurrmootoritega kasse, lõunani magamist, kummikuid, lillede ümber istutamist, jutte, vaimu ja keha turgutamist uuele nädalale vastu astumiseks.
Mõne tunni ulatuses sai Mikuga vesteldud. Nagu ikka: elust ja blogimisest ja nii. (Paar tähtsat asja ütles ta kah.) Pealinna minek on juba aegu meeles mõlkunud, nüüd peab asja teoks tegema. Kaua ma ikka mõtlen? Siis oleks Kuku ja inimesed ja meri ja vanalinn. Tuleks soojad-soojad ilmad rutem!
Pühapäeval lugesin enne magamaminekut raamatut “Kehale kirjutatud”. Õhtu on vale aeg, või isegi kõige õigem aeg (???) selle teose jaoks. Arvan, et laupäeval netist leitud pilt, mis mind täiesti pöördesse ajab, võimendas lugemisel tekkinud emotsioone. Kevad, mil noored kõik on ilusad ja armunud ja veri vemmeldab, on tulekul ning annab omakorda jõudu ürgsetele tunnetele. (Mmm, liiga käest ära läeb see jutt.)
————
* L: “See kaamera on brünett.” [Pärast edutut mässamist videokaameraga, et viimaseid salvestusi arvutisse tõmmata.]
see http://www.sxc.hu on hää sait,
sealt saab vajalikku kraami
igasuguste kujunduste jaoks.
soovitan. mul endalgi seal
mõned pildid üleval.
Minu kaamera on ka sel juhul brünett. Juba pikemat aega. Ta ei lase mul jälle videosid arvutisse tõmmata. Jaa, ta on tujukas. Ja blondiin ta ei ole. Sest siis ei oskaks ta nii targalt tujutseda. Ta ei tuleks selle peale lihtsalt.