Käisin rampsis. Võtsin kaks raamatut (rmt üks ja rmt kaks), kingituseks saadud raamat (rmt kolm) saab kohe-kohe läbi. Mul on tekkinud lugemismaania. Rmt üks on rohkem lastele mõeldud ja kuigi olen seda aastaid tagasi korduvalt lugenud, tuli mul tahtmine õhtujutuks just dondijutte lugeda. Need on armsad ja südamlikud, aga ka põnevad lood. Rmt kahte luges mõni aeg tagasi Daki. Ja kui tema juba midagi loeb, siis see on tavaliselt ka hea. Nii et otsus riiulist just see teos haarata sündis kõhkluseta. Rmt kolm meeldib mulle, inimlik romaan mitte just kõige meeldivamatest naabritest ja kokkupuudetest nendega. Peategelases Sonias olen leidnud endaga sarnaseid jooni, mis annab plusspunkte juurde.

———

Õppejõud: “Sa oled varsti stabiilseim ja järjekindlaim asi siin majas.”
Evu: “On see hea või halb?”
Õppejõud: “Mõnes mõttes hea, sest…” (Lause lõpp läks meelest. Umbes et keegi/mina vähemalt teeb midagi või nii.)

Peaks vähem ringi kolistama.