Väike tüdrukutirts istub ostukärus ja limpsib hoolega suurt valget jäätiseportsu. Lapsed on siirad, nad isegi söövad siiralt. Nemad ei tea ega pea lauakommetest, mille totakad etiketiinimesed on välja mõelnud. Lapsed söövad nagu söövad, mõnuga.
Kui sa näed põngerjat jäätist söömas, mõtled “Laps sööb jäätist.” Kui sa näed noormeest või neiut jäätist limpsimas, kalduvad mõtted hoopis teisele rajale: “Huvitav, kas ta on ka hea suudleja?”, “Kas talle meeldib prantsusesuudelda?” jne, küllap su fantaasia suudab seda mõttekäiku jätkata ;) Miks mitte-enam-lapsena jäätise söömine ei ole enam lihtsalt jäätise söömine?
õpetage mind prantsusesuudlema..mis ma selle keelega tegema pean? Ma nagu omast arust midagi saadan ikka korda ja paistab korda minevat, aga ma pole kindel, kuidas seda nimetatakse…bobisuudlemne ehk
räägitakse, et keeled on mängus, aga kuidas ja mida nendega teha… eks igaüks ise katsetab ja uurib, mis ja kuidas.
aga sul võib vabalt bobisuudlemine olla ;)