You’ve got…
The most unbelievable blue eyes I’ve ever seen

Sel hetkel astusin ma natukene rajalt kõrvale. Astusin õhukesele jääle, kuhu ma minna ei tohiks. Sest see ei kanna. Aga ma astusin sammukese. Rokkides 130ga kleepuval tantsupõrandal vanade heade lugude järgi, tabasin end mõttelt “Tema võiks siin olla ja minuga tantsida…”. Ma mõtlesin seda, aga ma ei tundnud seda. Ei jõudnud tunda, ei lasknud tunda. Ent vahel on mõtegi nagu tunne. Meenus mullune pidu, kui istusin seal nurgas ja sõnumi saatsin. Seekord oleks tahtnud ka saata, lumine öö oli niivõrd võrratu, seda oleks tulnud jagada kellegagi. Koos langevate helbede aegu jalutada… Kui sõbrad, head sõbrad.

—–