Mul tekkis teooria õnnelike ja õnnetute kodude kohta. Nimetaksin seda remonditeooriaks.

Kodudes, kus on valdavalt sõbralik, armastav, toetav, idülliline õhkkond, tehakse remonti. Kui tänaval kõndides akendesse kiigata, siis neist kodudest õhkub soojust, nad tekitavad tunde “tahaks ka seal elada”.

Kodudes, kus inimesed omavahel läbi ei saa, on alatasa murelikud, masenduses, ei hooli üksteisest, remonti ei tehta. Remondi tegemisel on ju vaja ühiselt otsustada, teha kõigile sobivaid ja meelepäraseid valikuid ning koostööd. Vaevalt, et üksteist mittemõistev pere hakkab sellist jama ette võtma.

Eks sel teoorial ole palju agasid, ma ei ütlegi, et see täiuslik teooria on, kuid sa võid alati olla erand, mis reeglitele ei vasta.