Käisin täna hommikul juuksuris. Lasin poolde selga ulatuvad juuksed hästi lühemaks lõigata. Nüüd ulatuvad niimoodi kaela peale (hobusesabast jäi järele ee… rohututt?) ja hoiavad lahedalt. “Nunnu,” mõtlesin peeglisse vaadates. Nii mõnus! Nii lühikesed polegi mul juuksed olnud, va lapsena muidugi. Ja üldse ei kahetse, et pikkadest juustest ilma jäin, tavaliselt natuke ikka kripeldab või nii. Seekord on lihtsalt äge!