Möödunud reedel sain siiski oma ralli. Jõudsin alles viimaste sõitude ajal raja äärde, kuid seegi oli piisav. Parim hääl, mida üks auto eales teha võib, on rallihääl. Ja seda häält ma vähemalt kuulsin. Märtinit ei näinud :( aga muidu oli lahe.

Laupäeva õhtul sõitsime kahe autotäie rahvaga Võrtsu äärde, kus kursaõde sünnat pidas. Sai süüa, sai juua ja mõnusat seltskondlikku äraolemist, nagu sünnipäevaline lubanud oli. Mängisime lõbusat lauamängu Imagot, ajasime lärmakalt juttu, tutvusime uute inimestega, avastasime vanu tuttavaid. Kõik oli ülilahe, nii nagu üks hea pidu olema peab. Tagasi sõitsime öösel pool neli. Maantee oli megalahe, nagu lennutee.

Pühapäeval magasin ma end konditsiooni ja proportsiooni. Koristasin ka natuke. Mina versus arvuti kuvar, jälle. Ahjaa, Foxiga sain ka kokku. Saime mega paduvihma kaela. Mul nüüd nina kinni.

Esmaspäevast reedeni orjasin raha teenida. Töönädala sisse mahtusid ka Kristel ja Rikardo, kirja saamine ja öine kirja kirjutamine, igaõhtune “Meie salajane elu” ETV-st, õhtused lobisemised emaga (sh naerukrambid) ja akadeemilise avalduse esitamine.

Nüüd logelen niisama, säästan jõudu viimaseks nädalaks. Kui see läbi saab, siis võib mind mõnest Eestimaa linnast leida. Vali ise: Rakvere, Võru, Türi, Pärnu, Tallinn, Paldiski. Kus ja kuna, selgub augusti jooksul. Seniks lugemiseni! :)