Käisin kolmapäeval koos kursaõe M-i ja tema elukaaslasega Pärnus. Ilm oli enam kui ilus ja ka järgnev päev oli ilus. Pärnus saime kokku ka Foxiga, kelle kodulinn Pärnu on. Fox töötab nüüd loodusmajas ning me aitasime tal tööpäeva lõpetada.

Kas tead, et Pärnus on mõrvarlikud loomad? Jaah, neil seal loodusmajas on mõrvarkalad (mingid pisikesed piraajad), mõrvarkilpkonnad (lihasööjad kilpkonnad) ja mõrvartuhkur Diana. Mõrvarkilpkonni oli kaks, üks neist vahtis pidevalt sellise tapjanäoga otsa. Ta pistis pidevalt oma pea vee alt välja, et mind jälgida, ning jahtis mu sõrmi, kui katsusin teda silitada. Tuhkur Diana oli öösel tema puuri sattunud hiire maha murdnud. Lisaks oli ta muidu pätt ja suli: nuuskis ringi, tekitas paanikat ootamatult selja taha ilmudes, süües oli tal eriti kavala ja paadunud kelmi nägu peas. Ainukesed mittemõrvarid seal olid merisiga, küülik ja tosin pisikest papagoid, kes aga niisama kriiskasid.

Pärast mõrvarlikkusest õhkuvat kogemust suundusime Steffani pitsasse sööma. Koht endiselt tasemel ja niisama head kui 5 aastat tagasi, kui seal esimest korda käisin. Nüüd siis oli alles teine kord. Ei saa mainimata jätta, et hinnad on kirved (kas taas vihje mõrvarlikussele?!), kuid asi on seda väärt. Nämm!

Pärast mõnusat lõunat liitus meiega ka kursaõe elukaaslane ning läksime muulile. Kahjuks loobusid Fox ja M. Retkest muuli lõppu, kuid mina ja M.-i elukaaslane tegime asja ära. Fantastiline! Ma esimest korda elus jõudsin muulile. Väga võimas oli! Hüpnotiseerivad kivid. Kivihüpnoos. Ühelt kivilt teisele, midagi muud silme ees polnudki kui kivid. Kivi, kivi, kivi… Vaatepilt oli tõeliselt hüpnotiseeriv. Vahepeal kõndisin kui tavalisel kõnniteel, vahel kui… heh… muulil. Meri sinatas ümberringi, taevas samuti, värske mereõhk jahutas kuumavat ihu. Muuli otsas vaatasime merd ja puhkasime pisut. Siis keksisime tuldud teed tagasi teiste juurde.

Poole muuli peal aga kohtusime mõrvarluikedega. Luigepaar kuue nunnu udusulis pojaga ujus täitsa muuli äärde. Jäime neid vaatama ja kiitsime, et nii armsad, kui järsku üks luigevanematest susises. Ruttasime minema, äkki oleks veel luigelt tappa saanud? :P

Pärast seiklusi muulil kolasime veidi aega paaris kaubamajas ringi ning kella viie ajal hakkasimegi tagasi Tartusse sõitma. Jõudisin koju, vajusin diivanile, vaatasin modelle ja Monki ja oligi päev õhtus.

Pärnu. Ehtne suveilm. Meri, tuul ja õhk. Mõrvarloomad. Muul. Hüpnooskivid. Kivihüpnoos. Ah, hea päev oli!