Mul on kotis lõpuks ometi Dostojevski “Märkmeid surnud majast”. Ootab lugemist. Täna enne und siis. Taasavastasin õhtused lugemised enda jaoks. Oh, kui ammu pole sedasi teinud! Paljud head raamatud on ülikooli-aastate jooksul minust puutumata jäänud, kuna aeg kulus kontsude ja muu eksamite jaoks vajaliku kirjanduse peale. Lugemine on mõnus ja rahustav ajaviide, kuhugi mujale minek. Kooli ajal lugesin ma ikka suht palju: olenevalt vanusest muinasjutte, kriminulle, seiklusjutte, niisama lastejutte, romaane, tuntuid ja tundmatumaid autoreid…

Ma loodan, et mu teekond trükivärvistel radadel jätkub. :)