Hansapäevad on selleks korraks läbi. :(  Jäin tänastest üritustest ilma, sest jõudsin liiga hilja kesklinna. Kui E. linna jõudis, olid hansapäevad lõppenud ning demonteerimistööd täies hoos. Rahvamassid on meeltult kahanenud, suurem osa istub välikohvikutes ja küllap meenutab parimaid hetki. Mõnes kohas oli veel tunda hansahõngu, mis tõsi küll polnud enam see. Siiski on mul hea meel, et midagi sellist üldse toimus. Linn ja melu ja inimesed ja ajas tagasi olemise tunne… Võrratu!

Eile jalutasime Kristeliga niisama ringi ja vaatasime, mis rahvas teeb. Raekoja platsi pealaval esinesid Novgorodi tantsu- ja laulupoisid ja -tüdrukud. Nende esinemist me tõesti nautisime, sest kõik tuli südamest ja täiesti loomulikult. Ja muidugi see energia, millega nad etlesid… Kõige lahedam hansaseltskond oligi Novgorodi oma, ma arvan. Ükskõik, kus nad ka olid, alati said sellest teada, sest laul kõlas ka mujal kui lava peal. Ah, slaavi veri ja hing! Pole muud öelda. 

Hansa!