Appi, ma olen bloghoolik! Iga kolmas (umbes, võib olla ka neljas) veebileht, mida vaatan, on kaheksa.com. Kas on uusi sissekandeid, kas on uusi kommentaare? Ja kui sisse login, hingan sügavalt sisse-välja, kuidagi rahustav hetk või nii. Ja sellest hetkest olen muudele väljastpoolt tulevatele signaalidele suhteliselt kättesaamatu, st ei reageeri kohe kursaõe küsimusele, ei vasta enne lõigu läbilugemist või lause lõpetamist MSNis. (Tegelikult mitte nüüd nii hullusti, aga põhimõtteliselt on nii. Väikesed liialdused ehk aitavad olukorda paremini mõista. :-P) Palun ravi! :-P
Õndsusest ei pea ennast ravima:) Tegelt ka – võrreldes narkootikumide, alkoholismi, suitsetamise, isegi workaholismiga, on kaheksa.com ikka üks väga leebe sõltuvus ja las tema siis olla:) Vahemärkusena: Ei see oleks ikka kift küll, kui sa endale “plahvatuse makaronivabrikus” teeks;) Või siis mõne sellise Wendy Jamesi (ma pean silmas 80. lõpu new wave-postpunk lauljatari, tead ilmselt küll teda) stiilis soengu.
WJ nimi ei ütle eriti nagu midagi, aga kui ma kuuleksin, siis ehk oleks juba roosilisem see asi. Mul nimelt selline värk, et ma alati esitajate ega lugude nimesid tea, aga lugu ennast küll. Pean selles osas end veel harima. :P Aga vahvellokid lähevad kaalumisele, st kas teen või ei. ;)
mul sama lugu selle kaheksaga, jah. ma räägin, me peame tugigrupi tegema endale vmt.
Just, daki. Hakkame reaalselt või ka virtuaalselt koos käima ning aitame üksteist sellest sõltuvusest üle saada. Kuigi kipun arvama, et satume veel suuremasse sõltuvusse siis. :P