Kõik saab korda. Olen rääkinud mitme inimesega ja asja igatpidi kaalunud ning otsusele jõudnud. Aga sellest olen juba rääkinud (kes veel ei tea, siis jutt akadeemilisest). Kergem on olla ja tuju ka parem, sest pinge hakkab vaikselt kaduma ning mulle öeldakse häid ja toetavaid sõnu. Aitäh-aitäh! Parem üks rõõmus ja hilinenud lõpetaja kui õnnetu ja õigel ajal lõpetaja, või kuidas?! Ah jaa, selle koolijamaga seoses veel üks mõte: äkki sobib vabakutselisus mulle paremini? :-P

Täna õhtul lähen soolaleivapeole. Kursaõde kolis oma teisepoolega juba paar kuud tagasi kokku, aga täna saab pidu. Mõlema sünnipäevapidu on see ka tagantjärele. Näeb kursakaid ja inimesi. Tundub, et hakkan tagasi ellu astuma. Inimesed, sõbrad-tuttavad, suhtlemine, aeg iseendale ja palju muud – tunnen, et vajan seda. Aga kõik see hakkab käima käsikäes töö otsimisega ja ikkagi b-töö valmimisega ka.

Päikest ja rõõmu! Me saame kõigest üle. Võtku see siis rohkem või vähem aega. :-)