Eile saabus taas paanika. Olen täiesti kindel, et alateadlikult olen oma otsuse teinud: võtta akadeemiline ja lõpetada koos teiste armaste “luuseritest” kursakaaslastega. Aega on liiga vähe jäänud ja mul on liiga palju teha. Ma puhtfüüsiliselt ega vaimselt ei saa hakkama. Selline üritus lõppeks kas Maarjamõisas või Raja tänaval, vist.
Rääkisin just instituudi sekretäriga ja sain targemaks. On lootus siiski asjaga kevadel ühele poole saada, kui õppejõudude nõusolekul kaks eksamit pärast kaitsmist teha saan. Asi nõuab kiiret uurimist ning käbedat ajude liigutamist, et enne 20.maid kaks eksamit ära teha ja b-töö valmis küpsetada.
Palun-palun aidake mind (kui suudate)! Mida teha???
Sa ei ole esimene inimene, kellele ma ütlen, et üks kaitsmata b-töö pole maailma lõpp. Ausalt öeldes ei anna seda võrrelda isegi lokaalse tuumakatastroofiga:)
seikleja@2x4kursuseltväljalennanudjaseninikõrgharimata
Seda on hea kuulda, et suuremaid probleeme kui minu saamatus-suutmatus asju õigel ajal ära teha. :)
evu, see on vale suhtumine. muidugi on suuremaid probleeme, somaalina näljahäda ja mis kõik veel. aga PRAEGU on just see sinu jaoks kõige tähtsam ja olulisem ning mina ntx ei suuda küll olla rõõmsam teades, et kuskil on asjad veel sitemini kui mull. oma mured ikka ennekõike, kõlab küll südametult, aga praegu ei saa muudmoodi. enda asjad ennekõike. ja jõudu meile kõige sellega hakkamasaamiseks.
iseendaga vastuolus ja segaduses. endiselt. aga saan üle. nagu alati kõigest saame.
Saad ikka hakkama..mina pean ka ullult vaeva nägema ja ühe eksami veel tegema..ja bakatöö ka..aga muide kas ma nägin sind eile Püssikas?:D
Jah, ma tõesti eile käisin seal pingeid maandamas. Ei pidanud enam vastu. Ja kas ma nägin sind Tähe tänavas enne seda kõndimas? :-D
Kusjuures ma arvan küll:)..ma mõtlen et ma ikka ka nägin sind Tähes ka:D