Mu tänased tunded ja mõtted on millestki väga mõjutatud, ise ka ei tea, millest just. Võib olla juhendaja ja Õumai-õppejõuga kokkusaamisest ja sellestsamusest arutamise pärast. Mingi pommi on keegi igal juhul mulle visanud. Ma natuke oma tavapärasest olemisest väljas. Taas selline sürr olla. Olen mina ise ja nagu ei ole ka. On mingi keha ja mingid mõtted, aga nad ei ole koos. Nad ei ole minu sees. Ma ise olen kusagil ruumis laiali, võib olla selles tuules, mis akna taga mühiseb. Aga ärge muretsege, ma leian oma keha ja mõtted varsti üles ja panen nad kokku tagasi. Usun seda.

Ilm kah nati imelik, tahaks nagu kohe-kohe meeletult möllama hakata. Küllap hakkabki. Vihma lubas. Hea oleks, peseks tänavad tolmust puhtaks. Päike ja tolm ajavad mul nina vesiseks ja silmad kipitama. Silmade pärast muidu ka väike mure, peaks silmaarsti juures ära käima, igaks juhuks. Aga ma nüüd raamatukokku. Homme olen tagasi. :-)