Eile õhtul oli pidu, ikka sellesamuse sünna puhul. Palju rahvast käis, suurem osa muidugi lahkus poole peo ajal. Aga tore oli. Inimesed rõõmustasid mind oma kohaloleku, lillede ja super heade kingitustega. Sain omale karvased sussid, triibulised varvassokid, lõhna, imeilusa lauakella (nagu kalliskivi), mänguga mobiil-võtmehoidja (pidi hea pohmelli ajal mängida olema), kaks hõbedast käeketti (Janno Slovakkiast tõi), raamatu rabataimedest, kibuvitsateed, kaks õuna, shokolaadi, vahukommi, vahvlit. Super vahva oli! Tantsisin vendade Piiridega, Jannoga, Temaga (jaa, Tema oli ka kohal, tõi punase roosi mulle :-) ja tüdrukutega; ajasin oma kallite külalistega juttu ja särasin kui märtsipäike. Tuju oli kogu aeg hea, ei tekkinud hetkekski tunnet, et olen valel ajal vales kohas või et kogu see värk võiks olemata olla. Korraks olin kurb, kui Tema ära läks. Muidu käis kõik kui õlitatud kellavärk. :-D  Nalja tegi kõige enam see, kui tantsupõrandal üks keskealine meest mu õlale koputas ja ütles: “Kuule, su ema helistas. Sa pead kohe ära koju minema.”  Selle üle sai terve õhtu naerda. Aitäh, sõbrad teile hea peo eest! See oli kõige heam pidu. :-)