… ütles Kristel koerale, kes ootamatult aia taga haukuma hakkas ja meid ehmatas. Kusjuures oleks tore küll, kui kiisudel-kutsudel kellukesed kaelas oleks. Eriti praktiline oleks aga helkur oma lemmikule kaela riputada.

Eile õhtul käisime Kristeliga Püssikas piimakohvi joomas ja juttu ajamas. Lihtsalt kõndisime linnas ja tee viis iseenesest sinna. Tuleb tõdeda, et koht on oma esialgse võlu kaotanud ja suhteliselt alla käinud: rahvast oli meeletult vähe ja bänd mängis igavaid lugusid. Aga huvitavad olid see-eest meie jutud: vahetasime uudiseid, arutasime suhete-teemal (seekord teoreetilisel plaanil, tuues näiteid elust enesest; nagu psühholoogiatund oleks olnud) ja rääkisime elust üldse. Mõnus õhtu oli.

Täna käisin dekanaadis asju ajamas. No on bitch`id ikka meile seal tööl, alati nii pahurad ja kurjustavad. Tudeng ei ole tõesti inimene. Mida vähem sinna asja on, seda parem. Õnneks on instituudis lahedad inimesed, eriti sekretär K., kes on hästi abivalmis ja rõõmsameelne inimene. Temaga saavad kõik tudengid väga hästi läbi, ta teab meid kõiki nimepidi ja meie muredest ja tegemistest. Ainult kiidusõnad talle.

Ega`s midagi, nautige päikesepaistet ja rõõmsat vabariigi aastapäeva kah! :-)