Once there was a girl…

MSN vigurdab täna. Minu tervis ka: kord on parem, kord kehvem olla. Nina ikka kinni ja kurk valus, kuigi punane ei ole. Palavikku ka pole. Soe vesi, tee ja sidrun on mu parimad sõbrad.

Muusika on samuti täna üle prahi kaaslane. Kuulasin eile õhtul ja täna päeval jälle oma Collectionit. Mitu korda, edasi ja tagasi, mõnda lugu rohkem, mõnda vähem. Lemmikumad on Crash Test Dummies “Mmm mmm mmm”, Keane “Somewhere only we know” ja “Everybody`s changing”.

Olen märganud, et mu sõnavara kipub kokku kuivama. Pidevalt ühed ja samad sõnad, sarnased laused. Ehk tuleneb see sellest, et kirjutan tihti samadest asjadest? Ma ei mõtlegi, et peaksin keerulisi võõrsõnu või mingit erilist stiili kasutama. Tahaks kuidagi teistmoodi kirjutada. Heh, peaks uudis- ja unarsõnade kogumiku üles otsima, kas või ÕSi lehitsema, et uusi väljendeid ja sünonüüme leida. Näed sa, hetk tagasi kasutasin slängi: pabistama asemel ütlesin pablama. :-P

No nii, Marika soovib teada, millal ma temaga mehi õngitsema lähen. Irw. Vabad ja vallalised neiud ju, mis siis ikka, lähme ja paneme pidu. Ei saa salata, et esmaspäevane vestlus on mu meelestatust vastassoo suhtes mõjutanud. Päeva jooksul jõuan ma kümme kuni sada korda ümber mõelda ja oma meelt muuta, kuid domineerivad pigem negatiivsed mõtted. Et ei taha enam samasse pange astuda ja selle vältimiseks olen veidi tõrjuvas olekus noormeeste suhtes. Samas pole usk, lootus ja armastus kuhugi kadunud. Lootusetu romantik või kes iganes ma olen…

Põdegem koos tervist ja masendust! Me saame sellest üle ju, eks ole!? :-)

One thought on “Once there was a girl…

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga