Koristasin päeval tuba ja leidsin ühe plaadi, mida pole paar kuud kuulanud. Seal on 17 lugu erinevatelt esitajatelt, pooled neist on mu lemmikuteks saanud. (Plaadi, muide, kõrvetas mulle enda maitse järgi üks teatud musamees.) Käiasin seda edasi ja tagasi ning pühkisin muusika saatel tolmu. Mõnikord on päris hea midagi taasavastada. Plaate on mul tegelikult väga vähe, nende üleslgemiseks piisab kahe käe sõrmedest. Niipea, kui arvuti korda saab, laenan sõpradelt-tuttavatelt plaate ja tõmban endale posu muusikat arvutisse. Seniks kuulan oma väheseid plaate (kui tuju tuleb) ja lemmikraadiojaama Uuno Poppi. Uuno Popis mängitakse muusikat just minu maitsele. Retrotüdruk nagu ma olen: kaheksakümnendad (ise ka ju sellest ajast pärit), rocki ja popi vanameistrid ruulivad sajaga! (Y)

Näitlejatest meeldivad ka mulle vanemad tegijad, ega neid nooremaid eriti teagi. Kui mõnes filmis mängivad näiteks Tom Hanks, John Cusack või Audrey Hepburn, siis on kindel, et ma seda filmi vaatan. Neid näitlejaid on veel, kelle pärast mõnda filmi vaadata. Üks huvitav avastus oli Jim Carrey, kes suudab nii komöödias kui ka draamas suurepäraselt mängida. Soe soovitus: vaadake filmi “Man on the moon”.  Veel meeldivad mulle tummfilmid, Harold Lloydiga peaosas, ning vanad muusikalid (need, kus steppi pannakse, nii et tolmab). Eile ETVst vaatasin filmi “Whole nine yards” ja see oli ka hea. Willis oli õiges osas, Perry oli ka hea. Varem Willis mulle ei meeldinud, kuid “Partnerites” oli ta super, nii et tema suhtes olen juba ümber mõelnud (sobib vaadata küll tema filme).

Täna õhtul (kui veab) kavatsen filmi “Good bye, Lenin!” vaadata, tundub põnev. Ja unefilmiks on taas “Gilmore`i tüdrukud”. Mõnusat (filmi)õhtut! :-)