Vaatasin eile õhtul filmi “Roheline Miil”. Kuigi olen seda korra näinud, voolasid pisarad ikka mööda põski alla. Nii südamlik ja kurb oli. Üritasin meenutada, millised filmid mind veel alati nutma ajavad, ning meelde tuli vaid “Legend pianistist ookeanil”. See on ka väga südamlik ja kurb film, kuigi naermaajavaid kohti on ka üksjagu. Soovitan vaadata.  :-)