Ei me ette tea….

Ma ei tea veel, mis tänasest saab, aga peaks hakkama biokeemiat õppima. Veidikene rahustas mind uudis, et kursatöö esitamise tähtaeg on 20.november, mitte oktoober. See on hea, annab lisaaega. Saab ehk selle biokeemia nüüd kaelast ära. Teen seda juba esimesest kursusest saadik. Minu suurim komistuskivi. 

————— 

Tahaks kedagi kallistada ja et keegi kallistaks mind. Tahaks, et keegi pühiks mu pisaraid, kui ma nutan (kuigi nutan harva – isegi ei tea, miks). Tahaks, et keegi võtaks mind öösiti kaissu, kui mul külm on. Tahaks, et keegi saadaks mulle lihtsalt niisama sõnumi “Igatsen sind…”. Tahaks kellegagi käest kinni õhtuti jalutada. Tahaks, et keegi peaks mind kõige kallimaks inimeseks maailmas.

3 thoughts on “Ei me ette tea….

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga